Suur avapauk TÜGi 11. õppeaastale 17. September TÜG
Suvi on kooliõpilaste elus aeg, mil saab unustada kodutööd, matemaatika ja isegi enda klassijuhataja nime. Samas hakkab septembris kõik taas pihta - pinalilt tolm maha, aju puhkuselt tagasi ning koolikott selga. Selleks, et õppetöö juurde naasmine Türi ühisgümnaasiumi (TÜG) õpilastel valutumalt kulgeks, otsustas TÜGi juhtkond koosseisus direktor Katrin Puusepp, õppealajuhataja Maili Roosme ja arendusjuht Ketlin Salla, alustada õppeaastat kahepäevase õppelaagriga Metsajõe puhkekeskuses. Kui 1.septembril toimus tavapärane aktus kooliõuel, siis 2. septembri hommikul kell 8:30 põrutas kaks bussitäit noori Metsajõele, saatjateks vahtralehtedega autod.
Laagri ajaloost ja olemusest
Laagreid on kooli ajaloos korraldatud ka varem. Varasem traditsioon oli, et igal kevadel sõidavad Metsajõele looduslaagerdama vaid 10. klasside õpilased, kuid koroonaaeg tõi muutusi ka sellesse traditsiooni, mil tavapärane kevadlaager pidi ära jääma. See tehti järele tänavu, mil esmakordselt oli kohal terve kool. Laager jagunes kolmeks ehk iga klassi tegevused keerlesid ühe kindla teema ümber. 10. klassid tegelesid looduse avastamisega, 11. klassid uurisid meediat ja selle toimimist ning 12. klasside õpilased olid paisatud ettevõtluse ja sündmuse korraldamise maailma. Põnevad koolitused, ootusärevad õpilased, pisut ettevaatlikud õpetajad ning kaks sisutihedat päeva sai alata.
„Mina magan seal, panin sulle ka koha kinni, ei, see kämpa on täis!” ning palju sääraseid hõikeid võis kuulda üle laagriplatsi, sest koolilaagri olulisemaks punktiks on alati parima voodikoha leidmine, kuid olgem ausad, kes tuleb koolilaagrisse magama? Õpilaste plaanid paisati tulle, kui arendusjuht Ketlin teatas kõva häälega, et kümnendikud lähevad kaitseväe telkidesse, kaheteistkümnendikud kämpingutesse ja ülejäänud majja. Teatele järgnes sprint ning suur telkide ülespanemise maraton, mida pidid juhendama riigikaitse laagri läbinud abituriendid, kes olid pigem ujedad ja eelistasid mõnusalt jälgida, kui et abikätt külge panna. Üles need telgid igatahes said ning igaüks mõne ööaseme endale ka leidis, sest kui pihta hakkasid koolitused, siis üldist nurinat ja jonni oli kuulda pigem vähe.
Igale maitsele midagi
Nüüd laagri koolitustest lähemalt. 10. klassid olid jaotatud rühmadesse, kus uuriti erinevate juhendajate saatel vee-elustikku, metsataimestikku, võõrliike, imetajaid ning seda nii teoreetilises kui ka praktilises vormis. Õpetajaga käidi lausa ekspeditsioonil ning laagri teisel päeval osaleti ka põnevas orienteerumismängus, mille vaheetappides tuli täita põnevaid ülesandeid. Näiteks ütles värske tüüglane Henri Perillus järgmist: „Kõik on minu jaoks olnud väga põnev, eriti just orienteerumine, olen saanud tuttavaks paljude uute inimestega, toit on väga maitsev, aga uni kipub kallale. Usun, et laager annab hea hoo uueks õppeaastaks. Tore, et midagi sellist korraldatakse. Sellest võiks saada traditsioon.”
11. klasside õpilased olid paisatud meediamaailma, mis kätkes endast küberkiusamist, valeuudise levimist, ka psühholoogiat ning lisaks sellele mõeldi koolile ka turundusplaani, mida parima õnnestumise korral täide viia. Ühe 11. klassi õpilase arvates oli laager tegevusrohke ja täis huvitavaid loenguid, millest sai kaasa palju mõtteainet ning jäi ka mulje, et enamus lennu lemmiktegevus oli valeuudiste levitamine ja neile tagasiside saamine.
Sündmuskorraldus teoorias ja praktikas
Abituriendid viidi sündmuskorralduse ja ettevõtluse kulisside taha, kui loengut andis Maret Soom, tuntud sündmuskorraldaja, kel järgneval päeval seisis ees uhke pidu LHV-le. Kui Mareti koolitus oli pigem kogemuslugu, siis Veigo Kaaret rääkis samm-sammulistest punktidest, mida sündmuse (just nimelt sündmuse, sest nagu Soom ka ütles, siis üritus on luhtaläinud katse) korraldamisel meeles pidada. Teooria ei jää ka praktikata ning järgnevate tundide jooksul hakkasidki 12. klasside õpilased planeerima peagi toimuvat õpetajate päeva ja tüügimist ehk rebaste ristimist. Arutelud olid tulised, seisukohti oli erinevaid, kuid olulisemad punktid said demokraatlikult otsustatud. Siia kohta sobib valatult Churchilli tsitaat: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.”
Lisaks sellele käis abiturientidele rääkimas ka psühholoog Marie Runnel, kes rääkis ajust, sellest, kuidas seda pingelistel aegadel suunata ning kuidas paremini õppida, prooviti ka tootedisaini ning laagri lõpetuseks saadi magus ülesanne eesti keele õpetajalt Averonika Beekmannilt, kes andis 12. klassi õpilastele ülesande laagrist uudis kirjutada.
Ühest kaheteistkümnenda klassi õpilasest õhkus vaid positiivseid muljeid: „Laager oli võrreldes varasemate aastatega meeleolukam ja põnevam ning sain väga palju kasulikke teadmisi, mida võib-olla tavatunnis ei õpikski. Loengud olid väga informeerivad ja inspireerivad. Tõesti huvitav oli kuulata. Ka ilm soosis meid, sest enamjaolt oli päikseline ja ilus, kuid mingid hetked olid ka vihmased ja jahedad. Jopeta ringi käia ei tahtnud. Olen Metsajõel ka varem käinud, kuid seekord sain esmakordselt magada kämpingus. Lisaks loengutele osalesin rahvatantsu töötoas ning ise rahvatantsija olles, oli rõõm taas jalga keerutada. No jaa, muidugi ei saa mainimata jätta Stefanit. See oli super üllatus, sest ta on tõesti väga hea muusik.” Lõpetuseks nentis abiturient: „Olen laagriga väga rahul. Õppisin enda kohta nii mõndagi, eriti sündmuste korraldamise loengus. Võib-olla saab ehk ka minust kunagi sündmuste korraldaja, eks me näe.”
Õppima ei pea vaid loengutel
Lisaks tähelepanelikule kuulamisele ning märkmete tegemisele toimus laagris nii päeva kui ka hilisõhtu jooksul mitmeid ühistegevusi, alustades meeskondlikest motivatsioonimängudest, erinevate rahvaste tantsude töötoast, lõpetades ööorienteerumisega märjas pimedas metsas. Õhtu jooksul said sõna nii õpilasesinduse liikmed, Türi loomemaja projektijuht Sulo Särkinen, TÜGi direktor Katrin Puusepp ning ka üllatusesineja, kelleks oli Stefan. See oli magus üllatus, sest eelmisel õppeaastal toimuma pidanud kooli jõulupeole oli samuti tema esinema kutsutud, kuid riiklike piirangute tõttu pidi jõulupidu ära jääma. Tema esinemine meeldis kõigile, arglikumadki noored laulsid kaasa, mõnel nõksus isegi puus ning ühel õnnelikul õpilasel, musikaalsel Elizabeth Kattail, õnnestus täita isegi oma eluunistus – jagada Stefaniga lavalaudu.
Õhtu ei lõppenud kontserdiga, vaid sõna said geograafiaõpetaja Mariliis Aren ning kehalise kasvatuse õpetaja Kaarel Kallas, kes tutvustasid orienteerumise käiku ja koostasid meeskonnad. Üles pandi ka slaid, millelt sai reaalajas näha, mitmenda punkti juures iga võistkond on. See tekitas korralikku elevust, aga ka pinget hästi esineda.
Peale orienteerumist ja enamasti märgasid sokke, oli nii õpilastel kui ka õpetajatel võimalus lõõgastuda Metsajõe puhkemaja saunas ning seejärel lõpetati õhtu diskoga. Kuuldavasti oli ka öösel märulit toimunud, sest mitmed õpilased teise päeva hommikul toimunud värskendavasse ökojoogasse ei jõudnud, aga hommikupudru ajaks olid kõik muidugi voodist väljas.
Esimene päev oli olnud pikk, aga kõik suutsid ka teise päeva vastu pidada. Laager lõppes kokkuvõtete ja tänusõnadega. Laagrilised lahkusid pisut väsinuna, aga ka tänuliku, rõõmsana ning ka ootusärevana peale nädalavahetust algava koolinädala ees.
Mida nõuab ühe laagri korraldamine?
Nautides üht sündmust või antud juhul koolilaagrit, ollakse tegevustega nii hõivatud, et polegi aega mõelda selle peale, kui palju on tegelikult ühe laagri korraldamise taga. Keegi peab mõtlema läbi kontseptsiooni, muretsema raha, kutsuma koolitajad… Kõik see nõuab palju aega ja ka planeerimist. Laagri üks korraldajaid Ketlin Salla nentis, et laagri korraldamisega tehti algust juba kevadel, mil käis veel eelmine kooliaasta, sest laager oli planeeritud projektipõhisena. „Laagri esimene päev oli väga põnev, aga ka pikk, järgmine hommik oli nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks vaevaline, kuid võti on õige seltskond. Lisaks koolitustele toimus ja toimub meil laagris ka ju palju muid põnevaid asju, nagu üllatusesineja, disko, orienteerumine, meeskonnamängud. Samuti ei saa mainimata jätta head saunatamisvõimalust, mida mitmed kiitsid,” sõnas Salla ja lisas, et jäi laagriga väga rahule ning kõik läks plaanipäraselt, kuid tõdes ka seda, et mis saab järgmisel õppeaastal, seda veel öelda ei oska ega julge.
Karoliina Tombak, Kristina Loitmets, Kai-Melli Kapten, Triinu Palmiste
Suvi on kooliõpilaste elus aeg, mil saab unustada kodutööd, matemaatika ja isegi enda klassijuhataja nime. Samas hakkab septembris kõik taas pihta - pinalilt tolm maha, aju puhkuselt tagasi ning koolikott selga. Selleks, et õppetöö juurde naasmine Türi ühisgümnaasiumi (TÜG) õpilastel valutumalt kulgeks, otsustas TÜGi juhtkond koosseisus direktor Katrin Puusepp, õppealajuhataja Maili Roosme ja arendusjuht Ketlin Salla, alustada õppeaastat kahepäevase õppelaagriga Metsajõe puhkekeskuses. Kui 1.septembril toimus tavapärane aktus kooliõuel, siis 2. septembri hommikul kell 8:30 põrutas kaks bussitäit noori Metsajõele, saatjateks vahtralehtedega autod.
Laagri ajaloost ja olemusest
Laagreid on kooli ajaloos korraldatud ka varem. Varasem traditsioon oli, et igal kevadel sõidavad Metsajõele looduslaagerdama vaid 10. klasside õpilased, kuid koroonaaeg tõi muutusi ka sellesse traditsiooni, mil tavapärane kevadlaager pidi ära jääma. See tehti järele tänavu, mil esmakordselt oli kohal terve kool. Laager jagunes kolmeks ehk iga klassi tegevused keerlesid ühe kindla teema ümber. 10. klassid tegelesid looduse avastamisega, 11. klassid uurisid meediat ja selle toimimist ning 12. klasside õpilased olid paisatud ettevõtluse ja sündmuse korraldamise maailma. Põnevad koolitused, ootusärevad õpilased, pisut ettevaatlikud õpetajad ning kaks sisutihedat päeva sai alata.
„Mina magan seal, panin sulle ka koha kinni, ei, see kämpa on täis!” ning palju sääraseid hõikeid võis kuulda üle laagriplatsi, sest koolilaagri olulisemaks punktiks on alati parima voodikoha leidmine, kuid olgem ausad, kes tuleb koolilaagrisse magama? Õpilaste plaanid paisati tulle, kui arendusjuht Ketlin teatas kõva häälega, et kümnendikud lähevad kaitseväe telkidesse, kaheteistkümnendikud kämpingutesse ja ülejäänud majja. Teatele järgnes sprint ning suur telkide ülespanemise maraton, mida pidid juhendama riigikaitse laagri läbinud abituriendid, kes olid pigem ujedad ja eelistasid mõnusalt jälgida, kui et abikätt külge panna. Üles need telgid igatahes said ning igaüks mõne ööaseme endale ka leidis, sest kui pihta hakkasid koolitused, siis üldist nurinat ja jonni oli kuulda pigem vähe.
Igale maitsele midagi
Nüüd laagri koolitustest lähemalt. 10. klassid olid jaotatud rühmadesse, kus uuriti erinevate juhendajate saatel vee-elustikku, metsataimestikku, võõrliike, imetajaid ning seda nii teoreetilises kui ka praktilises vormis. Õpetajaga käidi lausa ekspeditsioonil ning laagri teisel päeval osaleti ka põnevas orienteerumismängus, mille vaheetappides tuli täita põnevaid ülesandeid. Näiteks ütles värske tüüglane Henri Perillus järgmist: „Kõik on minu jaoks olnud väga põnev, eriti just orienteerumine, olen saanud tuttavaks paljude uute inimestega, toit on väga maitsev, aga uni kipub kallale. Usun, et laager annab hea hoo uueks õppeaastaks. Tore, et midagi sellist korraldatakse. Sellest võiks saada traditsioon.”
11. klasside õpilased olid paisatud meediamaailma, mis kätkes endast küberkiusamist, valeuudise levimist, ka psühholoogiat ning lisaks sellele mõeldi koolile ka turundusplaani, mida parima õnnestumise korral täide viia. Ühe 11. klassi õpilase arvates oli laager tegevusrohke ja täis huvitavaid loenguid, millest sai kaasa palju mõtteainet ning jäi ka mulje, et enamus lennu lemmiktegevus oli valeuudiste levitamine ja neile tagasiside saamine.
Sündmuskorraldus teoorias ja praktikas
Abituriendid viidi sündmuskorralduse ja ettevõtluse kulisside taha, kui loengut andis Maret Soom, tuntud sündmuskorraldaja, kel järgneval päeval seisis ees uhke pidu LHV-le. Kui Mareti koolitus oli pigem kogemuslugu, siis Veigo Kaaret rääkis samm-sammulistest punktidest, mida sündmuse (just nimelt sündmuse, sest nagu Soom ka ütles, siis üritus on luhtaläinud katse) korraldamisel meeles pidada. Teooria ei jää ka praktikata ning järgnevate tundide jooksul hakkasidki 12. klasside õpilased planeerima peagi toimuvat õpetajate päeva ja tüügimist ehk rebaste ristimist. Arutelud olid tulised, seisukohti oli erinevaid, kuid olulisemad punktid said demokraatlikult otsustatud. Siia kohta sobib valatult Churchilli tsitaat: „Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud.”
Lisaks sellele käis abiturientidele rääkimas ka psühholoog Marie Runnel, kes rääkis ajust, sellest, kuidas seda pingelistel aegadel suunata ning kuidas paremini õppida, prooviti ka tootedisaini ning laagri lõpetuseks saadi magus ülesanne eesti keele õpetajalt Averonika Beekmannilt, kes andis 12. klassi õpilastele ülesande laagrist uudis kirjutada.
Ühest kaheteistkümnenda klassi õpilasest õhkus vaid positiivseid muljeid: „Laager oli võrreldes varasemate aastatega meeleolukam ja põnevam ning sain väga palju kasulikke teadmisi, mida võib-olla tavatunnis ei õpikski. Loengud olid väga informeerivad ja inspireerivad. Tõesti huvitav oli kuulata. Ka ilm soosis meid, sest enamjaolt oli päikseline ja ilus, kuid mingid hetked olid ka vihmased ja jahedad. Jopeta ringi käia ei tahtnud. Olen Metsajõel ka varem käinud, kuid seekord sain esmakordselt magada kämpingus. Lisaks loengutele osalesin rahvatantsu töötoas ning ise rahvatantsija olles, oli rõõm taas jalga keerutada. No jaa, muidugi ei saa mainimata jätta Stefanit. See oli super üllatus, sest ta on tõesti väga hea muusik.” Lõpetuseks nentis abiturient: „Olen laagriga väga rahul. Õppisin enda kohta nii mõndagi, eriti sündmuste korraldamise loengus. Võib-olla saab ehk ka minust kunagi sündmuste korraldaja, eks me näe.”
Õppima ei pea vaid loengutel
Lisaks tähelepanelikule kuulamisele ning märkmete tegemisele toimus laagris nii päeva kui ka hilisõhtu jooksul mitmeid ühistegevusi, alustades meeskondlikest motivatsioonimängudest, erinevate rahvaste tantsude töötoast, lõpetades ööorienteerumisega märjas pimedas metsas. Õhtu jooksul said sõna nii õpilasesinduse liikmed, Türi loomemaja projektijuht Sulo Särkinen, TÜGi direktor Katrin Puusepp ning ka üllatusesineja, kelleks oli Stefan. See oli magus üllatus, sest eelmisel õppeaastal toimuma pidanud kooli jõulupeole oli samuti tema esinema kutsutud, kuid riiklike piirangute tõttu pidi jõulupidu ära jääma. Tema esinemine meeldis kõigile, arglikumadki noored laulsid kaasa, mõnel nõksus isegi puus ning ühel õnnelikul õpilasel, musikaalsel Elizabeth Kattail, õnnestus täita isegi oma eluunistus – jagada Stefaniga lavalaudu.
Õhtu ei lõppenud kontserdiga, vaid sõna said geograafiaõpetaja Mariliis Aren ning kehalise kasvatuse õpetaja Kaarel Kallas, kes tutvustasid orienteerumise käiku ja koostasid meeskonnad. Üles pandi ka slaid, millelt sai reaalajas näha, mitmenda punkti juures iga võistkond on. See tekitas korralikku elevust, aga ka pinget hästi esineda.
Peale orienteerumist ja enamasti märgasid sokke, oli nii õpilastel kui ka õpetajatel võimalus lõõgastuda Metsajõe puhkemaja saunas ning seejärel lõpetati õhtu diskoga. Kuuldavasti oli ka öösel märulit toimunud, sest mitmed õpilased teise päeva hommikul toimunud värskendavasse ökojoogasse ei jõudnud, aga hommikupudru ajaks olid kõik muidugi voodist väljas.
Esimene päev oli olnud pikk, aga kõik suutsid ka teise päeva vastu pidada. Laager lõppes kokkuvõtete ja tänusõnadega. Laagrilised lahkusid pisut väsinuna, aga ka tänuliku, rõõmsana ning ka ootusärevana peale nädalavahetust algava koolinädala ees.
Mida nõuab ühe laagri korraldamine?
Nautides üht sündmust või antud juhul koolilaagrit, ollakse tegevustega nii hõivatud, et polegi aega mõelda selle peale, kui palju on tegelikult ühe laagri korraldamise taga. Keegi peab mõtlema läbi kontseptsiooni, muretsema raha, kutsuma koolitajad… Kõik see nõuab palju aega ja ka planeerimist. Laagri üks korraldajaid Ketlin Salla nentis, et laagri korraldamisega tehti algust juba kevadel, mil käis veel eelmine kooliaasta, sest laager oli planeeritud projektipõhisena. „Laagri esimene päev oli väga põnev, aga ka pikk, järgmine hommik oli nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks vaevaline, kuid võti on õige seltskond. Lisaks koolitustele toimus ja toimub meil laagris ka ju palju muid põnevaid asju, nagu üllatusesineja, disko, orienteerumine, meeskonnamängud. Samuti ei saa mainimata jätta head saunatamisvõimalust, mida mitmed kiitsid,” sõnas Salla ja lisas, et jäi laagriga väga rahule ning kõik läks plaanipäraselt, kuid tõdes ka seda, et mis saab järgmisel õppeaastal, seda veel öelda ei oska ega julge.
Karoliina Tombak, Kristina Loitmets, Kai-Melli Kapten, Triinu Palmiste
